Käsiraamat "Teekond erilise lapse kõrval"

18.01.17

PRESSITEADE

17.01.2016

Eesti Puuetega Inimeste Koja uus käsiraamat leevendab puudega laste perede infosulgu

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) andis välja käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval" puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse elukaare kontekstis sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

„Riik on loonud süsteemi, mis küll toetab mõningal määral puudega lapse peret, kuid milles orienteerumine käib abivajajail selgelt üle jõu. Tuleb ajada asju riigi ja kohaliku omavalitsusega, sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldusvajadusega last. Vajalik teave on kusagil olemas, kuid killustunud ning sisuliselt raskesti mõistetav, mis jätab vanemad oma mures üksi," selgitab EPIKoja tegevjuht Anneli Habicht käsiraamatu vajadust.

Käsiraamatu loomise põhimõte on  pakkuda inimkeelset infot ja praktilisi näiteid  visuaalselt nauditaval moel. Materjalist saab nõu etapis, kus pere parasjagu on. Olgu see siis esmase šokiga toimetulek, toetuste ja teenuste taotlemine, kooliminek või lapse täisikka jõudmine. Puudega ja erivajadustega laste lähedastele on käsiraamat tasuta ning seda saab Eesti Puuetega Inimeste Kojast (Toompuiestee 10, Tallinn) ja maakondlikest puuetega inimeste kodadest kuni paberkandjal tiraaži (1000) lõppemiseni. Materjal on kättesaadav ka veebis SIIN

Habicht lisab: „EPIKoja eelinfole uue käsiraamatu kohta järgnes kiire vastukaja nii laspsevanematelt kui erivajadustega lastega töötavatelt spetsialistidelt, mis näitab, et materjali vajavate inimeste ring on oluliselt laiem. Esmatrükk on juba  peaaegu broneeritud, mistõttu on EPIKoda hakanud otsima täiendavaid rahalisi vahendeid kordustrüki jaoks."

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on sõltumatu ja professionaalne puudevaldkonna poliitika ja ühiskonna arvamuse kujundaja. EPIKoja eesmärk on puuetega inimeste ja krooniliste haigete elukvaliteedi, ühiskonda kaasatuse ning eneseteostuse võimaluste tõstmine läbi huvikaitse ja koostöö. EPIKoda ühendab 48 puuetega inimeste ja kroonilistel haigete organisatsiooni. Lisainfo: www.epikoda.ee

 

2017. aasta muudatused sotsiaalministeeriumi haldusalas

5.01.17

Uued toetused ja hüvitised
 

  • Lasterikkad pered saavad täiendava toetuse

Perekond, kus kasvab kolm kuni kuus last, saab lisaks olemasolevale lapsetoetusele (esimese kahe lapse eest 50 eurot ja iga järgneva eest 100 eurot) veel 300 eurot kuus. Kui peres on seitse või enam last, annab riik juurde 400 eurot kuus. Toetus jõustub alates 1. juulist 2017. 

  • Ühe vanemaga pered saavad tuge elatisabifondist

Vastavalt uuele riiklikule elatisabiskeemile makstakse 100 euro ulatuses toetust lapsele, kelle lahuselavalt vanemalt on kohtuotsusega välja mõistetud elatis, kuid kes ei täida maksmise kohustust. Riik tagab lapsele igakuiselt 100-eurose elatisabi laekumise, mis nõutakse sisse elatisabi võlglaselt. Lisainfo

  • Üksi elavad pensionärid hakkavad kord aastas saama 115 eurot toetust

Alates 2017. aastast hakatakse üksinda elavatele pensionäridele maksma ühekordset 115 euro suurust toetust. Toetust makstakse iga aasta oktoobrikuus üksi elavatele vanaduspensioniealistele inimestele, kelle igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne keskmine pension. Lisainfo

  • Suvel käivitub täiskasvanute hammaste parandamise programm

1. juulist 2017 saavad täiskasvanud ravikindlustatud hambaravihüvitist kuni 30 eurot aastas. Praegu rahalist hüvitist saavate inimeste (vanadus- ja töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega isikud, üle 63-aastased, rasedad, alla üheaastaste laste emad ning suurenenud hambaravi vajadusega patsiendid) hüvitist suurendatakse 85 euroni aastas. Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Lisainfo

 

Uued ja paremad teenused
 

  • Paranevad puudega laste ja nende vanemate toimetulekuvõimalused

Riik toetab enam kui 7000 raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenust. 2017. aastal on sügava puudega lapsel võimalik saada lapsehoiuteenust senise 57-80 tunni asemel 270 tundi aastas. Lisainfo

  • Uued teenused aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel

Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo

  • Käsimüügiravimite infolehed saavad kättesaadavaks ka vene ja inglise keeles

Selleks, et parandada inimeste teadlikkust ravimitest ja vältida ravimite väärkasutamise ohtu, sisestatakse I kvartali jooksul ravimiregistrisse Eestis turustatavate käsimüügiravimite pakendi infolehtede tõlked vene ja inglise keelde. Kõigi Eestis turustatavate käsimüügiravimite infolehtede tõlked vene ja inglise keelde on registrist kättesaadavad hiljemalt aprilli lõpuks. Inimene saab ravimi infolehe tõlke kätte digitaalsest ravimiregistrist või paludes apteekril selle endale välja printida.

  • Tervishoid saab 2017. aastal riigieelarvest 10 miljonit eurot lisaks

Lisarahaga plaanitakse suurendada 2017. aastal kardioloogia ja neuroloogia operatsioonide arvu ning lühendada nendel erialadel plaaniliste järjekordade maksimumpikkust neli korda – kaheksalt kuult kahele kuule. Lisaks hakkab haigekassa täiendavalt hüvitama enam kui 200 inimesele bioloogilist ravi.

 

Töötamist mõjutavad uuendused
 

  • Tõuseb töötasu alammäär

Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.

  • Töövõimet hindab edaspidi ainult töötukassa

Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. Lisainfo  

  • Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada tööinspektsiooni

Tööandjad peavad nüüdsest tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast. Andmed tuleb esitada tööinspektsioonile e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud töötajaid. Lisainfo

  • Hakkasid kehtima uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale

Jõustusid uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale. Töötajate ohutuse tagamiseks peab tööandja hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset, mõõtma elektromagnetväljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja töökorralduslikke abinõusid töötaja terviseriski vähendamiseks. Lisainfo

 

Uut ministeeriumi haldusalas
 

  • Siseriiklikku lapsendamist korraldab sotsiaalkindlustusamet

2017. aastast hakkab siseriiklikku lapsendamist maavalitsuste asemel korraldama sotsiaalkindlustusamet. Muudatuse eesmärk on tagada lapsendamisele ühtne lähenemine ja kvaliteet. Lisainfo

  • 1. jaanuarist alustab tööd Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) koondab sotsiaalministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused. Erialaspetsialistide koondumine ühte kompetentsikeskusse tagab andmekogude ja infosüsteemid ühtse halduse, infotöötluse ja -arhitektuuri juhtimise. 

 

Kohalike omavalitsuste sotsiaaltoetused ja -teenused

Suurematest Apotheka apteekidest saab soodustingimustel abivahendeid osta

7.12.16

Soodustingimustel abivahendeid saab nüüd ka apteegist

Suurematest Apotheka apteekidest saab alates 05. detsembrist soetada soodustingimustel abivahendeid – inkontinentsitooteid ja nahahooldusvahendeid.

Soodustingimustel saab seega soetada näiteks laste ja täiskasvanute mähkmeid, sidemeid, aluslinu, naha kaitse-, desinfitseerimis- ja pesemisvahendeid, niisutatud salvrätte jpm. „Kuna need vahendid on kasutusel igas vanuses inimestel ning neid on meie apteekidest ka varasemalt palju küsitud, otsustasime oma patsientidele vastu tulla ja tekitada ka apteeki abivahendite soodustingimustel soetamise võimalus," ütles Apotheka projektijuht Reet Teemets.

„Kiire elutempo ja teatud juhtudel ka raskendatud liikumisvõimaluste juures on patsiendi jaoks mugav soetada nii ravimid, tervisekaubad kui muud abivahendid kõik ühest kohast," sõnas ta.

Teemets lisas, et kui apteegi külastajatele on sellest pilootprojektist abi, näeb Apotheka hiljem kindlasti ka võimalust uute tootegruppide lisandumiseks. „Tooteid sortimenti valides lähtume eelkõige patsientide vajadusest, soovitustest ja toodete kvaliteedist," ütles Teemets ning lisas, et kuna sortiment võib apteekide lõikes erineda, tuleb sobiva abivahendi leidmiseks kindlasti pöörduda apteekri poole.

Kui inimesel on vaja abivahendit, tuleb tal esmalt pöörduda oma arsti või rehabilitatsiooniasutuse poole, kes hinnates tema probleemi väljastab vajadusel vastava tõendi, millega tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole. Tõendi alusel saab abivajaja Sotsiaalkindlustusametist isikliku abivahendi kaardi. Sellega saab soodustingimustel inkontinentsi- või nahahooldusvahendeid soetada nüüd ka Apotheka apteegist, kellel on Sotsiaalkindlustusametiga nimetatud abivahendite müümiseks kehtiv leping.

Soodustingimustel abivahendite ostmise õigus tuleneb Sotsiaalhoolekande seadusest.

Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.

Soodustingimustel Apotheka apteegis müügil olevate abivahendite kohta saab infot Apotheka koduleheküljelt.

Riigipoolse soodustusega abivahendeid saab soetada ka Põltsamaa Apotheka apteegist, aadressil Kesk tn 3.

Lisainfo:

Reet Teemets
Apotheka
Projektijuht
5203118

reet.teemets@magnum.ee

Abivahendi süsteemi korraldus 2016. aastal

2.05.16

 

1.jaanuaril 2016. jõustus sotsiaalhoolekande seadus, millega koondati abivahendite müügi ja üürimise hüvitamise süsteemi administreerimine Sotsiaalkindlustusametisse.

Isikliku abivahendi kaardi või selle duplikaadi saamiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole, kellele saab vastava taotluse esitada e-posti või posti teel või pöördudes Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse. 
Sotsiaalkindlustusameti blanketid

Abivahendite eelarve ei jagune 2016. aastast enam maakonnapõhiselt, vaid on üleriigiline. Abivahendi soetamiseks võib pöörduda ükskõik millisesse ettevõttesse Eestis, millel on Sotsiaalkindlustusametiga kehtiv leping.

Alates 1. jaanuarist täienes ja sai uue formaadi abivahendite loetelu, milles määratakse kindlaks abivahendi kasutusaeg, kas abivahend on müüdav või üüritav, maksimaalne abivahendi kogus aastate või kuude arvestuses, kas tegemist on individuaalse abivahendiga ning soodustuse piirmäär, mille ulatuses riik tasu maksmise üle võtab. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendite kaardi andmed" koos selle juurde kuuluva abivahendite loetelu lisaga leiab Riigi Teatajast https://www.riigiteataja.ee/.

Uue korra kohaselt ei toimu enam seniseid nn kallite abivahendite komisjone. Kui arst on väljastanud tõendi või rehabilitatsiooniasutus on märkinud abivahendi vajaduse rehabilitatsiooniplaanis, siis võib inimene otse ettevõttesse pöörduda. Kui inimesel on mõjuval põhjusel vaja taotleda abivahendite loetelus abivahendile kehtestatud erisusi, tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile erimenetluse taotlus.Sotsiaalkindlustusamet menetleb taotlusi jooksvalt maksimaalselt 30 kalendripäeva jooksul.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste asukohad ning lahtiolekuajad leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee.

Lisaks võib Sotsiaalkindlustusameti poole pöörduda, helistades infotelefonil: 16106 või 6121360.

 

Jõgeva klienditeenindus

Ristiku 3, 48303 Jõgeva
Infotelefon: 16106 või 612 1360
Faks: 776 2751
E-post: 
jogeva|ä|sotsiaalkindlustusamet.ee
Klientide vastuvõtt: E 8.30-18.00,
T, K, N 8.30-16.30, R 8.30 – 13.00

 

Töötukassa – partner vähenenud töövõimega inimestele

17.12.15

Töötukassa – partner vähenenud töövõimega inimestele

Helle Ruusing
Eesti Töötukassa
meedianõunik

2016. aastal käivitub Eestis töövõimereform, mis muudab senist töövõime hindamist ja toetuste maksmist, ja mis veelgi olulisem – võimaldab vähenenud töövõimega inimestel oma töö- ja igapäevaeluga paremini toime tulla. Reformi tulemusel koonduvad töövõime hindamine, töövõimetoetuse maksmine ja vähenenud töövõimega tööealistele inimestele mõeldud teenused  töötukassasse. Alates oktoobrist on meil tööl juhtumikorraldajad, kes on valmis nõustama just vähenenud töövõimega inimesi ehk neid, kellel on puue või püsiv töövõimetus või osaline või puuduv töövõime. Järgmise aasta 1. juulist korraldame töövõime hindamist ja toetuse maksmist. Töötukassasse hindamisele tuleb tänastel töövõimetuspensionäridel pöörduda alles siis, kui hakkab kätte jõudma püsiva töövõimetuse otsuses märgitud tähtaeg. Inimesi, kellele on määratud töövõimekaotuse protsent tähtajatult, ümber ei hinnata ja nad saavad edasi töövõimetuspensioni.

Vähenenud töövõimega inimesi toetavad erineval viisil töötukassa, sotsiaalkindlustusamet ja kohalik omavalitsus. On inimesi, kes vajavad tuge kõigilt kolmelt, kuid kindlasti ka neid, kellele piisab üksnes töötukassa teenustest. Töötukassasse pöördumisel vaadatakse koos  nõustajaga üle inimese vajadused tööelus püsimiseks või sinna naasmiseks ja tehakse kava, kuidas teda kõige tulemuslikumalt aidata. Kui keegi vajab lisaks tuge ka sotsiaalkindlustusametist või kohalikust omavalitsusest, saab ta sinna pöördumiseks töötukassast asjalikku nõu.

Sobiv teenus vastavalt vajadusele

Loomulikult on tööelus osalemiseks kõige tähtsam inimese enda soov ja tahe. Töö leidmiseks või  senise töö säilitamiseks vajalikke teenuseid pakub töötukassa tööotsijatele ja tööandjatele juba täna. Kui inimene on pöördunud töötukassa maakondlikku osakonda, saame välja selgitada, milliseid teenuseid ta vajab, ja kokku leppida nendes osalemine. Näiteks kui on vaja täiendada või omandada erialaoskusi, pakume koolitust või tööpraktikat. Noorte ja pikaajaliste töötute töölevõtmisel maksame vajaduse korral tööandjale palgatoetust ja hüvitame töötaja koolituse kulu. 1. jaanuarist 2016 saame hüvitada tööandjale vähenenud töövõimega töötaja tööalase koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud töötaja puudest või terviseseisundist (eelkõige viipekeeletõlgi kulu).  1. jaanuarist 2016 saame tööandjale hüvitada koolitusega seotud lisakulud, mis on tingitud vähenenud töövõimega töötaja puudest või terviseseisundist. Näiteks kui töötaja vajab koolitusel osalemiseks viipetõlki, saame selle tööandjale hüvitada.

Lisaks saame abistada vähenenud töövõimega inimesi tööintervjuul, anname neile kasutamiseks tööks vajaliku abivahendi või hüvitame tööandjale vähenenud töövõimega töötaja vajaduse järgi kohandatud töökoha  kulud. Kui töötaja vajab tööülesannete omandamisel tavapärasest rohkem juhendamist või tuge, hüvitame tööandjale tugiisikuga seotud kulu.

Uuest aastast jaguneb rehabilitatsioon kaheks – sotsiaalseks, mida pakub sotsiaalkindlustusamet, ja tööalaseks, mida pakub töötukassa. Tööalane rehabilitatsioon on mõeldud inimestele, kelle tegutsemine on tervise või puude tõttu takistatud, rehabilitatsioon õpetab puude või tervisehäirega toime tulema ning aitab kohaneda tööeluga. Abi vajadusest sõltuvalt tegelevad inimesega näiteks tegevusterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kogemusnõustaja. Töötukassa nõustajaga koos vaadatakse, mis eesmärgil inimene rehabilitatsiooni vajab, ja seejärel saab ta ise endale teenusepakkuja valida. Töötukassa tasub rehabilitatsiooni eest vajaduse järgi aastas kuni 1800 eurot.

 

Kui töövõime on vähenenud mõne elumuutva õnnetuse või haiguse tõttu, võib motivatsiooni leidmisel olla abi kogemusnõustamisest. Samasuguse terviseprobleemiga nõustaja aitab leida enesekindlust, et igapäevaeluga toime tulla ja tööle naasta.

Vähenenud töövõimega inimestele, kes kohe ei ole valmis tavalisele töökohale asuma, pakub töötukassa uuest aastast kaitstud töö teenust. Teenuse kestus on kuni 24 kuud, selle jooksul liigutakse sisuliselt töö harjutamisest avatud tööturul töötamise toetamiseni. Kõigepealt hinnatakse, millist tööd inimene teha suudab, õpetatakse ja harjutatakse vajalikke tööoskusi. Seejärel asub inimene tööle kaitstud töö tingimustes, kus ta saab teha jõukohast tööd talle sobivas töökeskkonnas ja tempos koos juhendajaga, ning samal ajal aidatakse tal leida sobivat püsivamat töökohta. Töötukassa poolt pakutava kaitstud töö eesmärk on aidata inimene teenuse lõppedes iseseisvalt töötama.

Jaanuaris 2016 hakkame maksma töölesõidutoetust tervisehäirega inimestele, kes ei saa kasutada tööle sõitmiseks ühistransporti. Toetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuusToetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuusToetust makstakse 93 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest ja 300 eurot kuus. Kokku on toetust võimalik saada 12 kuu eest kolme aasta jooksul. Kui aga inimene vajab ühistranspordiga tööle jõudmiseks saatjat, hüvitatakse saatja sõidukulu iga saatjaks oldud päeva eest sõidupiletite alusel, kuid mitte rohkem kui 26 eurot ühe päeva eest.

Oluline on koostöö

Töövõimereformis on oluline roll tööandjatel. Praeguses tööturu olukorras, kus iga kätepaar on oodatud, ei ole põhjust lasta end juhtida eelarvamustest ega hirmudest. Töötame selle nimel, et leida sobivale töökohale sobiv töötaja ja vastupidi. Nõustame tööandjaid, kuidas luua eri  puudeliike arvestav töökeskkond, abistame värbamisel ja oleme valmis pakkuma tuge hiljem tekkivate probleemide lahendamisel. Julgustame tööandjaid looma paindlikke ja osaajaga ning kodus töötamise võimalusega töökohti. Töötukassa koostööpartnerite juures töötab mitmeid vähenenud töövõimega inimesi, kelle vajadustest lähtuvalt oleme abistanud tööandjat töökoha ümberkorraldamisel.

Vähenenud töövõimega inimestele mõeldud teenuseid, välja arvatud töövestlusel abistamise ja kaitstud töö teenust, osutame ka töötavatele inimestele, kes vajavad vähenenud töövõime tõttu tuge töökohal püsimiseks. Oma teenuste kujundamisel oleme teinud koostööd  vähenenud töövõimega inimeste esindusorganisatsioonidega ja arvestanud nende soovitusi. Meile on oluline meie teenuste kasutajate, nii töötajate, tööotsijate kui ka tööandjate tagasiside, sest seda arvestades saame oma teenuseid vajaduse korral täiendada ja paremaks muuta.

 

Eesti Töötukassa pakub tasuta karjäärinõustamist

9.02.15

Alates 2015. aasta veebruarist saavad töötukassasse tasuta karjäärinõustamisele tulla lisaks töötutele ja koondamisteatega tööotsijatele ka kõik teised soovijad (töötavad/õppivad täiskasvanud, pensioniealised inimesed, üliõpilased ja teised soovijad). Selline võimalus avanes tänu teenuse kaasrahastamisele Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist.

Karjäärinõustamine toimub:

  • töötukassa maakondlikus osakonnas ja ka väljaspool (nt messidel, infopäevadel jms)
  • vajadusel saab karjäärinõustajat kutsuda nõustamise läbiviimiseks enda juurde kohapeale (nt tööandjad või muud organisatsioonid)

Kuidas registreerida?

  • Telefoni või e-posti teel (töötukassa esinduste kontaktid leiate www.tootukassa.ee)
  • Eesti Töötukassa büroodes infolaudades kohapeal
  • Töötukassa Infotelefoni kaudu 15501 (laualt helistades tasuta) – Skype'ilt valides: tootukassa

Täpsemalt karjäärinõustamise kohta saab lugeda www.tootukassa.ee

Teenus  on kõikidele tasuta.

Karjäärinõustamine on tegevus, mis aitab langetada ja teoks teha oma karjääri kujundamisega seotud otsuseid:

  • hõlmab nii õppimise kui ka töökoha ja kutsevalikuga seotud küsimusi;
  • aitab end paremini tundma õppida, kohaneda muutustega ja teha läbimõeldud valikuid. 

 

Jõgeva büroo                                                                    Põltsamaa büroo

E-post: jogeva@tootukassa.ee                                       E-post: jogeva@tootukassa.ee   
Aadress: Suur 14, 48306, Jõgeva                                  Aadress: Kesk 2, 48104, Põltsamaa
Telefon: 
776 6870                                                             Telefon: 776 6870

                                                                                               Klienditeenindus:                                                                                                                                                 * E ja K kella 8.15-16.00
                                                                                               * T kella 8.15-17.30
                                                                                               * N ja R  suletud

 

 

E

Toimetaja: MARELLE MÄND