Tapiku Raamatukogu

17.02.17

Tapiku küla, Pajusi vald 48218 Jõgevamaa

Juhataja Virve Etulaid

Telefon 776 3912, 55951822

e-post  etulaidvirve@gmail.com

Tapiku raamatukogu blogi

Avatud: E-N ja P 9-15

 

 

Teenused: 

- teavikute kojulaenutus

- kohapeal lugemine

- koduteenindus

- raamatukogude vaheline laenutus (RVL)

- printimis-, kopeerimis- ja skänneerimisvõimalus

- avalik internetipunkt (AIP)

- Wifi leviala

 

 

Tapiku raamatukogu sai alguse 1920. aastal Pajusi valla Tamsi küla koolihoones, kus tollase koolijuhataja J. ÖERTI eestvedamisel asutati haridusseltsi ,,Koit" raamatukogu. Lisaks koolijuhatajale aitasid otsust raamatukogu avamise kohta teoks teha J. Nugis, N. Alles jt.  Elanikelt koguti raamatuid. Kogu suurus oli 500 köidet, mida koolis lugejatele laenutati. 1936. aastal pani aluse oma raamatukogule ka karskusselts, kuhu kuulus 25 liiget. Karskusseltsil oli oma lipp ja segakoor. Nad korraldasid pidevalt üritusi ja laenutasid oma väikesest kogust rahvale lugemisvara. Sageli toimusid peod, segakooriga käidi kaugemal külakosti viimas. Inimesed olid sel ajal väga aktiivsed. Ei kardetud lahtise veoautoga ega hobuse ja reega esinemas käia. Isegi laulupeol käidi. Kahjuks sõjaajal viidi kogud laiali. Vanemad inimesed mäletavad, kuidas raamatuid pilluti Tapiku mõisa parki laiali ja lõhuti.  

Tapiku raamatukogu asutati uuesti Tapiku külas 1945. aastal. Raamatukogu asus Tapiku koolimajas. Juhatajaks oli kooliõpetaja ANGEELIKA TANN. Raamatud asusid koolile kuuluvas kapis ja laenutamine toimus ainult laupäeviti. Viljandimaa Kultuuriosakonna juhatajaks oli sel ajal Enn Vaarmann ja kohapeal juhtis kultuuritööd Pajusi valla kultuurharidustöö instruktor Niina Tõnnisson. 1948. aastal kinnitati Tapiku raamatukogu juhatajaks MIRALDA SEPP.  

Raamatukogule tuli sageli valitsusasutuste käskkirju, milles anti kohustusi. Nii kohustati näiteks raamatukogus välja panema loomakasvatuse ja karjamajanduse kirjanduse näitus, tõstma 15. juuniks 1948 agro-zootehnilise kirjanduse laenutamise protsent vähemalt 15-le laenutuste üldarvust. 1949. aastal kolis raamatukogu majja, kus oli ühine tuba sideagentuuriga. Ruum oli läbikäidav, tagumises toas asus Tapiku külanõukogu. Tingimused raamatukogus olid väga halvad. Raamatukogu uuendas igas kvartalis korra kirjanduse väljapanekuid Tapiku kolhoosi kontoris.
        
Nõukogude okupatsiooni aastatel pandi raamatukogutöötajatele lisaks oma tööle palju lisakohustusi: loomade ja marjakultuuride loendus, valimiste agitaator jne. Valimiste eel oli raamatukogus agitpunkt, kus toimusid agitaatorite instrueerimised ja olid üles pandud vastavad stendid ning näitused. Raamatukogus toimusid kirjandusõhtud, raamatute arutelud. 1965. aastal töötas ,,raamatukogu sõprade ring", kus tutvuti raamatukogu tööga, korraldati viktoriine, ettelugemisi ja ühised mänge.

1967. aastal sai raamatukogu uue sisustuse, mis muutis ruumid hubasemaks ja töötuju paremaks. 1972. aastal suurenes raamatukogu teeninduspiirkond – avati laenutuspunkt Pajusi kolhoosi Kalana osakonnas. Väga elav oli arutelu Mats Traadi romaani ,,Inger" üle. Õpilastega tähistati Astrid Lindgreni  75. sünnipäeva. Koostati mapp ,,Tapiku enne ja nüüd".

Vabamatel aegadel puhastati kogu ja kataloogid aegunud kirjandusest. Väljapanekud olid varasemast teistsugused, näiteks „Eestlane olen ja eestlaseks jään!". Raamatukogu tuli omavalitsuse alluvusse 1992. aastal. Alates 1996. aastast töötab raamatukogu juhatajana VIRVE ETULAID. 1998. aastal kolis raamatukogu küla keskele endise „Põdra" sovhoosi kontorihoone uutesse, suurematesse ja valgematesse remonditud ruumidesse, kuhu osteti ka uus inventar. 2004. aastal alustas raamatukogu ruumides tööd Avalik Internetipunkt. Programm RIKS on kasutusel aastast 2006, millal algas ka elektrooniline laenutus.

Raamatukogupäevade suuremad üritused on olnud kohtumised kirjanikega: Ilmar Särjega ja kirjandustuuri seltskonnaga. Pidevalt olid väljas Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitused ja väljapanekud. Tore on see, et igal aastal raamatukogu päevade ühel päeval on meil külas tuntud inimene, kes tutvub raamatukogu igapäevatööga, laenutab, võtab kirjandust arvele jms. Abivallavanem Karmo Eesmäe ja vallasekretär Merike Sumla said raamatukogutööga väga hästi hakkama. Pidevalt korraldatakse üritusi: lastele ettelugemispäevi, raamatute arutelusid, kohtumisi kirjanikega, raamatuteemalisi viktoriine jne. Raamatukogu on küla süda. Loodame väga, et väikesed raamatukogud maal säiliks kaua.


Arvnäitajad

AASTA     LUGEJAD     LAENUTUSED      FONDI SUURUS
 1949     136     1558     1238
 1950     130     1756     1558
 1951     1489     125     1756
 1952     107     1955     2054
 1969     211     4690     5553
 1970     212      4634     5829
 1971     181     4143     5699
 2006     117     6452     5285
 2007     127     6382     5149
 2008     128     5890     7675
 

 

Toimetaja: MARELLE MÄND