Perekonnaseisutoimingud

23.04.14

 SÜND

Sünni registreerimise avalduse võib esitada ükskõik millisele perekonnaseisuasutusele. Avalduse esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale tulles.  Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast alates.

Sünni registreerimiseks vajalikud dokumendid:

  • avaldajate isikut tõendavad dokumendid;
  • tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid sünnikande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente (näit vanemate abieludokument).
Avaldused ja kõik dokumendid  esitada perekonnaseisuasutusele eesti keeles.
Võõrkeelsed dokumendid esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Sünnikande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Lapse emaks on  naine, kes on lapse sünnitanud. Lapse isaks on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees:
1) kes on lapse emaga abielus;
2) kes on isaduse omaksvõtnud või
3) kelle isadus on tuvastatud kohtus.

Isaduse omaksvõtu avalduse võib esitada lapse sünni registreerimisel, pärast lapse sünni registreerimist või juhul, kui isaduse omaksvõtu avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, ka naise raseduse ajal.

Kui lapse isa ei ole lapse emaga abielus olev mees, peavad abikaasad esitama selle kohta lapse sünni registreerimisel põlvnemise välistamise avalduse, mille võib esitada  notariaalselt kinnitatuna. Sellisel juhul ei kanta lapse isa andmeteks ema abikaasa andmeid ning on võimalik teha isaduse omaksvõttu lapse tegeliku isa poolt.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, siis täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub peale sünni registreerimist, siis täidetakse isaduse omakvõtu avaldus pärast sünni registreerimist.

Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed rahvastikuregistrisse kandmata st neid ei ole ka sünnitõendil.

Sünnikande tegemisel kantakse rahvastikuregistrisse  andmed lapse hooldusõiguse kohta. Abielus olevatel vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteoleva vanemad võivad sünni registreerimisel valida, kas neil on ühine hooldusõigus või jätavad hooldusõiguse ühele neist.

Sünni tõendamiseks väljastatakse avaldajaile soovi korral sünnitõend.

 

SURM

Surma registreerimiseks esitatakse perekonnaseisuasutusele avaldus seitsme päeva jooksul isiku surmapäevast või surnud isiku leidmise päevast arvates.

Perekonnaseisuasutus registreerib surma kolme tööpäeva jooksul sellekohase avalduse saamisest arvates.

Surma registeerimisel vajalikud dokumendid:

  • surnu isikut tõendav dokument;
  • arstlik surmateatis;
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Võimalusel esitatakse surnu abielu tõendav dokument.
Perekonnaseisuasutusel on seadusest tulenevatel juhtudel õigus nõuda ka muid surmakande tegemiseks vajaminevaid andmeid tõendavaid dokumente .
Avaldus ja kõik dokumendid esitada perekonnaseisuasutusele eesti keeles.
Võõrkeelsed dokumendid esitada perekonnaseisuasutusele koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega.
Surmakande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud apostille`ga, kui välisleping ei näe ette teisiti.

Surma tõendamiseks väljastatakse surmatõend.

Toimetaja: REET ALEV