Laste hoolekanne

23.01.17

 

Kui lapsevanem seab ohtu oma lapse tervise ja elu, on eestkosteasutusel (s.o kohalikul omavalitsusel) seadusest tulenev kohustus ja õigus lapse huvidest lähtuvalt korraldada lapse edasine elu. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide esindajaks kõigis lapsesse puutuvates küsimustes on eestkosteasutus, juhul kui lapsele ei ole määratud füüsilisest isikust eestkostjat.


Lapse perekonnas hooldamine või suunamine asenduskodu teenusele

Perekonnas hooldamisele või asenduskoduteenusele suunatakse orb ja vanemliku hoolitsuseta laps, kes on alla 18 aastane: kelle vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud, teadmata kadunud; kelle vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; kelle vanemate isikuhooldusõigus lapse suhtes on piiratud või täielikult ära võetud; kes on vanematest eraldatud; kelle vanemad kannavad eelvangistust või vangistust vanglas.

Lapse perekonnas hooldamine toimub perekonnas, kelle liikmete hulka laps ei kuulu. Lapse perekonnas hooldaja määrab kohalik omavalitsus. Last hooldusele võtta sooviva perega tutvub lastekaitse spetsialist  ning  vajadusel palub abi pereuuringu teostamiseks teistelt spetsialistidelt ning teeb otsuse. Hooldajaks soovija peab läbima PRIDE kasuperede koolituse. Kõigi osapoolte nõusolekul sõlmitakse  kohaliku omavalitsuse ja hooldaja vahel perekonnas hooldamise leping, kus sätestatakse lepingu osapooli puudutavad õigused ja kohustused.

Hooldajaks soovijal tuleb esitada järgmised dokumendid:

  1. Hooldajaks soovija isikut tõendava dokumendi koopia;
  2. lapse isikut tõendava dokumendi koopia;
  3. dokumendid lapse bioloogiliste vanemate kohta (surmatunnistus, kohtuotsus jne);
  4. avaldus (täidetakse kohapeal);
  5. vanema kui 10 aastase lapse kirjalik nõusolek (kirjutatakse kohapeal);
  6. tunnistus kasuperede koolituse läbimise kohta (või koolitusele registreerimine).

Perekonnas hooldamisel või eestkostel olevad lapsed saavad selleks ette nähtud riiklikku toetust. Riiklikku toetust ei ole perekonnas hooldajatena õigustatud saama lapse suhtes ülalpidamiskohustusega isikud: vanavanemad, täiskasvanud õed ja vennad. Nimetatud isikud saavad toetust juhul kui nad on määratud kohtu kaudu lapse eestkostjaks.


Eestkoste seadmine

Kui alla 18-aastase lapse vanematel ei ole esindusõigust või ei ole võimalik kindlaks teha lapse päritolu, määratakse talle eestkostja. Eestkostet korraldab lapse rahvastikuregistri järgne kohalik omavalitsus. Eestkosteasutus selgitab välja eestkostjaks sobiva isiku ja tema nõusoleku saada eestkostjaks. Eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või kohaliku omavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Eestkostjaks ei saa olla:

  1. alaealine;
  2. isik, kellelt vanema õigused on ära võetud või kellelt laps on ära võetud vanema õiguste äravõtmiseta;
  3. eestkostja või hooldaja kohustuste täitmisest kõrvaldatud isik;
  4. piiratud teovõimega isik;
  5. isik, kes muul põhjusel ei ole võimeline täitma eestkostja kohustusi;

Eestkostja on lapse seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid alaealisega, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab.

Eestkostja volitused ja eestkoste lõpetab kohus. Samuti lõpeb eestkoste seoses eestkostetava surmaga, eestkostetava lapse vanema õiguste taastamisega, eestkostetava lapsendamisega või eestkostetava lapse täisealiseks saamisega. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise ja tema vara valitsemise kohta iga-aastase kirjaliku aruande.


Lapsesse puutuvate vaidluste lahendamine

Kui vanemad pöörduvad vaidluste lahendamisel kohtu poole, siis kaasatakse ka eestkosteasutus (Pajusi vald) arvamuse andmiseks.

Enne kohtu poole pöördumist on võimalik lahendada last puudutavad küsimused lapse eestkosteasutuses. Näiteks lapsest lahus elaval vanemal on võimalus lapsega suhtlemiskorras kokkulepe sõlmida.


Elatisabi

01.01.2017 käivitus uus elatisabiskeem, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha.

Uus skeem toob kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegse elatisabi.

 

  • Kohtumenetlusaegset elatisabi makstakse lapse vanemale või lapse seaduslikule esindajale, kes pöördub kohtusse, et nõuda lapsele elatist. Kohtumenetluse ajal makstakse elatisabi 150 päeva ning 100 eurot kuus lapse kohta.
  • Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele elatist väljamõistva kohtulahendi alusel. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse täitemenetluse ajal. Täitemenetlust on võimalik alustada kohtutäituri juures juhul, kui lapsele on kohtu poolt välja mõistetud elatis, aga vanem elatist ei maksa. Täitemenetlusaegse elatisabi saamise eelduseks on, et täitemenetlus on kestnud neli täiskuud.  Kui pärast 4-kuulist ooteperioodi ei ole elatist maksma kohustatud isik lapsele elatist maksma hakanud, hakkab riik pidama arvestust selle üle, kas ja millises summas lapsele igakuiselt elatist laekub. Kui ooteperioodile järgneval kuul lapsele elatist ei laeku, hakkab riik lapsele maksma elatisabi kuni 100 euro ulatuses. Kui kohtuotsusega lapsele välja mõistetud elatis on väiksem kui 100 eurot kuus, makstakse ka elatisabi vastavalt kohtuotsusega mõistetud summale.

Elatisabi väljamaksed tehakse eelmise kuu eest hiljemalt järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks.

Elatisabi seadus

Loe juurde: https://www.sm.ee/et/elatisabi ; http://sotsiaalkindlustusamet.ee/elatisabi-4/

 

Toimetaja: MARELLE MÄND